Kitsapiimast

Inimesed hakkasid tarvitama piima toiduks juba rohkem kui viis tuhat aastat tagasi. Egiptuse Kreeka ja Rooma arstid nimetasid piima koguni “elumahlaks”, “terviseallikaks” ja “valgeks vereks”. Juba 400 aastat enne meie ajaarvamist lisas kuulus vanakreeka arst Hippokraates oma töödesse juhiseid kuidas, tarvitada piima mitmesuguste haiguste puhul. Ta soovitas tarvitada kitse – ja hobusepiima kopsutuberkuloosi puhul. Ravieesmärkidel käskisid lamba- ja kitsepiima tarvitada Vana Egiptuse, Kreeka ja Rooma arstid. Kuulus Idamaade teadlane Avicenna, kes elas rohkem kui tuhat aastat tagasi, pidas piima parimaks toiduks lastele ja eakatele inimestele. Tema pidas kõige kasulikumateks ja tervislikumateks kitse- ja eeslipiima ning soovitas neid juua koos mee ja soolaga. Lapse esimene toit on piim. Teatud aja vältel toitubki vastsündinu ainult piimast. Selle koostises on rikkalikult kogutud kõige kasulikumates kombinatsioonides mitmekesiseid bioloogiliselt aktiivseid aineid. Piim on määratud elu alal hoidma ning elusorganismi kõiki vajadusi rahuldama. Kõik ained, mida piim sisaldab, kas väikeses või suures koguses, on bioloogiliselt väga aktiivsed. Keemiliselt koostiselt ei jää kitsepiim milleski alla lehmapiimale.Pealegi on see paljude näitajate ja erikaalu poolest lähedane rinnapiimale. Mõnikord kasutatakse seda ka rinnapiima asendajana imiku toitmisel.
Kitsepiima omastab inimese organism tunduvalt paremini. Kitsepiima rasvapallikesed on kaks korda väiksemad lehmapiima omadest, millega määratletaksegi selle parem seedivus ja omastatavus. Ta ületab peaaegu kaks korda lehmapiima ka selliste meie organismi jaoks väärtuslike valkude nagu albumiin ja globuliin, sisalduselt. Kitsepiimal on ka suurem rasvasisaldus. Kitsepiim sisaldab mitu korda rohkem rauda ning A-, C-, D- ja PP- vitamiine kui lehmapiim. Kõiki neid aineid vajab kasvav organism. Kui mõningatel inimestel võib lehmapiim tekitada allergilisi reaktsioone, siis katsed näitavad, et kitsepiima taluvad inimesed suurepäraselt. Ka seedib see paremini kui lehmapiim. Kitsepiim mõjub soodsalt mao- ja kaksteistsõrmiku haavandite paranemisele. Kitsepiima soovitatakse ka kopsutuberkuloosi puhul, kui sellega kaasneb vereköhimine. Bronhiaalastmat põdevatel inimestel on soovitatav tarvitada kitsepiima.
Ka on ta hea külmetusest ja teistest haigustest põhjustatud köha raviks, leevendab põletikuliste protsesside õgedust, takistab nende edasist arengut ning süvenemist. Sealjuures mõjub kitsepiim hästi põrnale, kaotab selle paksendid. Kitsepiim leevendab haige seisundit angiini, neelu- ja mandlipõletiku ning teiste kurguhaiguste puhul. Kitsepiima määratakse ravivahendina kusepõiehaiguste korral, sest see võtab ära kipituse, terava valu ja soodustab haavandite kinnikasvamist. Ta aitab maksahaiguste, jämesoolepõletiku ja migreeni puhul. Rahva hulgas arvatakse, et kitsepiima tuleks tarvitada ka mõningate närvihäirete korral: seda antakse juua inimestele, keda vaevab pidev ärevustunne ja närvipinge, samuti neile kel on kalduvus langeda depressiooni. Palaviku puhul on kitsepiim kasulikum rasvavabal kujul.
“Piima on loonud keemik, kes on suurem kui meie” (T. Edison; Piima raviomadused; Odamees OÜ: 2004)
e-post: odamees@odamees.ee