Kits ja lammas

8Kitse loetakse koera järel teisena kodustatud loomaks inimese poolt. Järelikult on ta inimesega koos eksisteerinud juba üle viie tuhande aasta ning temaga koos üle elanud kehvemaid ja paremaid aegu. Isake loodus on selle sõbraliku loomuga vähenõudliku looma vastu eriti lahke olnud ja kinkinud talle peale uhkete sarvede ja toreda sabajupi veel ka muheda habeme. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et kitse toiduratsiooni kuulub 90- taimeliiki (lambal 60 ; veisel 40). See fakt ongi peamiseks põhjuseks, mis kitsepiima nii eriliseks teeb. Piima peetakse sarnaselt rohelise puulehe, mesilase mee ja siidiussi kookoniga üheks suuremaks looduse imeks – ka looduslikuks apteegiks. Meie talus kasvatatakse kohalikku kitsetõugu (ametlik tõunimetus – Eesti kits), kuigi Eestis on esindatud ja üsna levinud ka saksamaal aretatud suurema kasvu ja piimaanniga – saane kits.
Vastupidiselt euroopalikule trendile lambakasvatuses – aretada lambast võimalikult produktiivne lihaloom – kasvatab meie talu kohalikku värvilist maalammast villa saamise eesmärgil. Kuna lambakari on meil väikesearvuline, siis loodame oma väikesekasvulisi, kuid samas vähenõudlikke villakerasid kohelda lemmikloomadena.9